pühapäev, 5. oktoober 2014

Inspirational pictures

Feel free to use them as backrounds or whatever. 







reede, 26. september 2014

neljapäev, 10. juuli 2014

FED 2


Valik minu esimestest pildikestest perekonnareliikviaga. Tegemist on siis hilisema seerianumbri FED 2-ga.  Katikukardin on aja jooksul veidike kannatada saanud, sellest siis väikesed valged "kummitused" piltidel. Ma üritasin kardinat parandada, eks järgmised pildid näitavad, kuidas ma sellega toime tulin. 

Üldiselt on kaamera väga mugav käes hoida, pildikvaliteet hea ning kasutamine üsna lihtne. Lihtsalt pildistaja käsi peab veel kaamera ning tema seadistamisega harjuma (ja harjutama).
















laupäev, 28. juuni 2014

I'm back, bitches!







Linna kohal hõõgus teravkollane kasvuhoonevalgus justkui saabuva lõpu eelviimane hingetõmme. Õhk oli niiskusest rammestunud ning lõhnas mulla järele. Üksikud ööliblikad pekslesid vastu piiskadest märga aknaklaasi. Nad olid pimedad. Või ehk hoopis armunud. Pimestatult armunud valgusesse. Ma vaatasin, kuidas nad iga põrkega oma tiibadelt tillukesi hõbedast soomuseid aknale kleepisid. Iga hoop oli killuke surma, tükikesed nende haprast kehast jäid klaasile kui elu hinnaga kinni makstud jäälilled. See surmahõng hirmutas mind. Hing kiskus kipra. Ta polnud ikka veel koju tulnud. Ma ootasin kannatamatult ukselingi kääksumist. Tahtsin kuulda ta raskeid samme nagiseval põrandal, kuid kedagi ei olnud tulemas. Jahe ööõhk oli tumm, vaid kell tiksus halastamatult sekundeid, minuteid, tunde. Kirbe klomp kõrvetas kurku, ähvarades mind lämmatada. Vaikus toas vabises ootusärevusest. Ta ei jäänud kunagi hiljaks, vähemalt mitte minu juurde.



Tähed värelesid sinkjas sügistalvises taevatekis. Esimene külm oli tulnud äkitselt, rohul sätendas jäist hõbedat. Suvi oli läinud ning koos sellega kadusid ka vihm ning ööliblikad ning tema. Vaid aknal olid jäälilled, seekord küll ehtsad, meenutades soojema aja ilu. Salamahti teadsin ma alati, et see päev tuleb, kui teda enam ei ole. Oma teadlikus mõistmises polnud ma selleks siiski valmis. Minus peitus tühjus ja selles tühjuses kumises sume valu, mis aeg-ajalt paisus, selleks et taaskord vaibuda. Ma surusin oma peo vastu jäälilli ning tundsin, kuidas nende väikesed lehed mu ihusoojuse käes surid. Ja killukesed minust surid koos nende lilledega. Ootusärevus kadus, mõte hajus.

Enam ei olnud jäälilli, ei olnud ööliblikaid ega vihma, vaid pilkane pimedus ning üksindus valgusid üle maa.


neljapäev, 20. märts 2014

shut it shut it shut up shut up shut up



Ja ma igatsen, kuidas me koos filme vaatasime. 
Ja ma igatsen, kuidas me öösel kell 3 süüa tegime. 
Ja ma igatsen, kuidas me langevaid tähti ootasime. 
Ja ma igatsen, kuidas sa mulle komplimente tegid.  
Ja ma igatsen, kuidas me arvutimänge mängisime. 
Ja ma igatsen, kuidas me suitsetasime ja kohvi jõime. 
Ja ma igatsen, kuidas sa mind naerma ajasid. 
Ja ma igatsen, kuidas me lollusi rääkisime. 
Ja ma igatsen, kuidas me luuletusi kirjutasime. 
Ja ma igatsen, kuidas me seksisime. 
Ja ma igatsen, kuidas me väljas käisime ja end purju jõime. 
Ja ma igatsen, kuidas me öö läbi koos üleval olime. 
Ja ma igatsen, kuidas kirjandusest rääkisime. 
Ja ma igatsen, kuidas sa lõhnasid. 
Ja ma igatsen, kuidas ma sind ootasin. 
Ja ma igatsen, kuidas sa mulle kitarri mängisid. 
Ja ma igatsen, kuidas sa mulle kogu aeg kirjutasid. 
Ja ma igatsen, kuidas me kooke küpsetasime. 
Ja ma igatsen, kuidas sa mulle silma vaatasid. 
Ja ma igatsen, kuidas su helistamine pani mu südame värisema. 
Ja ma igatsen, kuidas me suudlesime. 
Ja ma igatsen, kuidas sa mind joonistasid. 
Ja ma igatsen, kuidas me esimest korda kohtusime. 
Ja ma igatsen, et ma sind enam ei näe ja ma igatsen, et ma sind kunagi endale ei saa. 


neljapäev, 27. veebruar 2014

Kakišmaki



Ma leidsin just ühe igivana kirjutiste mülka, mis mul arvutis vedeles. See on vähemalt 2 kui mitte 3 aastat vana.
_____________________________

I don't think you trust in my selfrighteous suicide.
Why have you forsaken me in your eyes, forsaken me in your thoughts, forsaken me in your heart?
_____________________________

Mulle meeldib asju lugeda, mulle meeldib asju panna ritta 3 või 5 kaupa.
Mulle meeldib üle kõnnitee minna nii, et ma ei peaks valgusfoori taga ootama mitte sekunditki, st et ma ei peaks oma kõndimistempot aeglustama,
kuid kindlasti pean ma üle tee jõudma enne, kui foor vilkuma hakkab, muidu ma tunnen ennast imelikult.
Mulle meeldib juukseid katsuda ja kammida. Lapsena enne magamajäämist meeldis mulle ema või isa juukseid ümber sõrme keerutada.
Kui ma olen närvis või mul on igav, meeldib mulle pisikesi patse punuda.
Ma närisin lapsepõlves küüsi.
Ma kardan, et inimesed räägivad ja mõtlevad minust halba, sellepärast ei julge ma nendega suhelda.
_____________________________

Sa oled kvantmehaanika
ja Eukleidese teoreem
Hullem kui kineetika,
autentne jalaseen

Sind ei oska mõista ma,
Pole sinust aru saand,
kui tahaks ka,
siis ei saaks.
_____________________________

Ilus suitsupääsuke,
sittus minu õlale.
Isamaisust pillas ta,
mu varrukale kuhjaga.

mandunud luuleand
_____________________________

Kes hülgas hülgepoja?
_____________________________

Viimasel ajal piinab mind mingi fundamentaalne äng, mitte enam see kurb valu, vaid tõeliselt depressiivne piin. Ma ei oska enam olla. Tahaks nutta, kuid pisaraid ei ole, silmad on justkui kõrbekaevud tilgatumaks kuivanud.
_____________________________

I saw the repulse on her face, the mimics expressed disgust as soon as the elderly woman accidentally touched her knee. As I gazed her eyes, I think I saw a glimpse of her grossed out thoughts. It seemed like she saw a picture of her future self in the same positsion as the old woman in the bus. And the disgusted faces of teenagers. I don't know, if she got to the idea of the sight, but at least I know that I did.
_____________________________

Ma olen haige. Mul on halb olla. Ma olen haige.
Vastikud kevadised viirused näivad nautivad ööpäevaseid temperatuurikõikumisi ning niisket jahedat tuulekest.
Samuti tundub, et nad leidsid endale uue kodu minu ülemistes hingamisteedes. Palju õnne.

Teate, tüdimus tapab.