kolmapäev, 24. märts 2010

Püha

Loodus lämmatab mu hinge
Tuul lõhestab sõõrmete rebenevaid veene
Päike kuivatab kärbuvaid kopsualveoole
Ajukäärdude vahel tige elu tungleb
Muldki tungib sisse silmist, kõrvust

Vaid kõdu, vaid mäda


Loodus matab mu hinge
Tund-tunnilt võtab tükkideks
Päev-päevalt vajutab maasse
Peidab viimseid jäänuseid
Sest mullast olen ma võetud
ja mullaks pean ma saama

Ei mäda, ei kõdu, vaid viljakus






Ma pean neid pilte siia kogu aeg toppima, muidu oleks nii üksluine, eks.

teisipäev, 23. märts 2010

Üle pika aja

Nagu näha pole ma üsna kaua kirjutanud. Ehkki võib-olla oleks pidanud. See on ju päris rahustav tegevus.

Olen jälle segaduses. Juba rohkem kui nädala olen varakult voodisse roninud, sest kardan ööd. Pelgan oma mõtteid ja seda, mis nende ideeraasukestega kaasneda võib. Tegelikult jälitavad mõtted mind magadeski. Paranoia. Mul on arvatavasti vägavägaväga palju alla surutud viha. Miks? Juba mitmendat korda näen ma unes, et peksan ühte kindlat inimest, kes mulle vastumeelne on. Aga see pole ju normaalne, et ma talle nii halba tahan, et isegi uni ei anna rahu. Peale selle näen veel selliseid sürreaalselt õudseid unenägusid, et ärgates tunnen külmi tõmblevaid värinaid oma ihu mööda jooksmas. Creepy ;)

Veel lisaks siia seda, et olen jälle ärritatud ühe inimese käitumisest. Nii naljakas on see, et ma pidevalt annan teistele nõu, kuidas oma viha ja tunnetega toime tulla ja nüüd olen ise hädas. Aga ma lihtsalt ei saa sinna midagi parata. Ma pean teatud inimesi vihkama. Ju käib see mu olemusega kokku. Tige ja kibestunud eestlane.

Sellest viimasest lausest lähtudes mainiksin, lugedes internetis kommentaare, muutun kurvaks. Inimesed võivad nii tigedad ja küünilised olla. Kunagi pole nad rahul, vaid peavad räuskama ja maha tegema, selle asemel, et tõtt nentida või hoopis midagi head sekka öelda. Eksole vastuolus eelmise lõiguga :), kuid mu oma vihkamine teeb mind tegelikkuses samamoodi õnnetuks.

Kuigi selles pidevas künismis ja iroonias elamine on mind muutnud. Vahel tekibki tunne, et MINA olen teistest ülem, intelligentsem, arukam ja andekam, nähes ümbritsevate inimeste pinnapealsust, kiibitsemist ja lääget elu. Vastik hakkab neid haledaid oleseid vaadates. Kui tihti olen mõelnud, et inimkond vajab teatud puhastust kõigest räpast ja kõdust, mis siin koguneb kui mäda paises. Sama tihti olen end taas pilvedelt alla toonud, murdnud tükkideks jumala saua ning keelanud sellised mõtted. Viivuks vaid. Ma ei tea, kui kaua suudan end veel kontrollida.

Veel, nüüd küll lõpetuseks, tahaks midagi luua, aga ma täpselt ei teagi mida. Hing on kuidagi inspiratsiooni täis.

Btw. Brother Sharp is my new idol :)


Hetkel kuulan: Tool - Wings for Marie part 2

_____________________________________________

Daylight dims leaving cold fluorescence
Difficult to see you in this light
Please forgive this bold suggestion
Should you see your Maker's face tonight
Look Him in the eye, look Him in the eye, and tell Him
I never lived a lie, never took a life, but surely saved one
Hallelujah, its time for you to bring me home