Kas usaldada oma südant, mis pidevalt mulle valetab, või oma aju, mis pidevalt kõik tuksi keerab?
This song makes me cry...
but
...Everything will be alright ;')
Vaadake parem mu joonistusi.
Tegelikult olen ma päris kade nende inimeste üle, kes teevad seda, mida nad armastavad ning teevad seda hästi. Tore facebook näitas mulle täna lausa 2 erinevat persooni, kes hakkavad oma unistusi teoks tegema. Mul nende üle hea meel, kuid väikest südamenurka närib kadeduse uss. Mitte, et ma tahaks, et neil halvemini läheks või et ma neisse koolidesse oleksin tahtnud minna, pigem tunnen ma igatust omada samasugust enesekindlust ning tahtejõudu võitamaks teiste ja iseenda eelarvamusi. See pole pelgalt "kättevõtmise" asi. Ma arvan, et see nõuab tõeliselt rasket tööd või kaasa sündinud/kasvatatud (heas mõttes) pohhuismi jääda iseendale truuks.
Pft. Ma pean selle filmi ära vaatama.
Pfffttt. Tahaks midagi lahedat teha. Lähme Zavoodi!?
Aa ja veel. Ma siin mõtlesin, et äkki ma ei peaks enam paljalt kodus ringi käima, kuna meie vastas SIISKI elavad inimesed nagu ma täna täheldasin. Aga noh. Sitta kah.
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar