reede, 17. juuni 2011

Heartbreaker!

Miks sa teed mulle nii? Jälle tuled mu ellu, siis kui ma olen juba enamvähem inimlikuks muutunud.
Sa oled lihtsalt uskumatu... Ma ei tea. Ma olen nii õnnelik ja samas nii kurb. Faking klišee, aga sa oled nii kaugel ja nüüd... samas nii lähedal. Võib olla on meil sinuga telepaatilised võime, aga kui sa seda loed, siis tea, et millegipärast olid sa juba eelmisest nädalast saati mu mõttetes. Ma olen nagu kuradi Nõia-Nastja noh, fakk, ma millegipärast tajusin, et ma saan sinust varsti kuulda. See on nii magus valu - kõrvetav, pitsitav, ängistav, rõhuv, piinav - ja nii kuradima hea. Kas sa tõesti ei taju ? Ma ei taha ega või sind uskuda, sest muidu poleks kõigel sellel siin mõtet.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar