kolmapäev, 1. veebruar 2012

As random as it can be.


When my fingertips bleed.
Miks mulle meeldib muusika? Muusika on unustus. Muusika on minu salaaed. Mõtted sünnivad ja surevad. Mõistust ei ole kodus ja parem ongi. Vaikus on helidest kõige lummavam, sest siis kuuled sa iseennast. Ei, enda kuulamine (või ehk kuulmine) on vale. Sinu mõtted ei ole sina. See vaikus, milles sa end kuulata ei suuda, oled sina.
Need naljakad hetked, mil sa ei kuule enam muusikat, kui jada sõnu ja meloodiat ja helide rida, vaid sa tunned seda oma keha seest välja pulbitsemas ja sa näed seda oma suletud silmadega. See hetk, mil sa mõistad, et muusikat pole olemas, vaid see oled sina ise, peegeldamas maailma. Ning äkitsi on sul väga kerge olla.

Mina ei ole minu mõtted. Kas sellel blogil on mõtet? Jah, mõtted on, kuid need pole mina. Nad kontrollivad mind, kuid mitte sajaprotsendiliselt. Ma olen unustanud iseend ja lasknud neil võimust võtta. Ja ma tean seda. Aga nii on lihtsam.

You are stardust


















/\
||

Credits to Oglaf

And yes, I am going to steal stuff from TEH INTERNETZ as long as I can.

And yes, I do like love songs.


Joy Division - Love Will Tears Us Apart


The Cure - Lovesong


Phil Phillips - Sea Of Love

And this shall be the most random post, EVERRR!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar